Projektiga liitusin sellepärast, et olen varasemalt kurtide kogukonnaga kokku puutunud- õppinud Tartu ülikoolis viipekeeletõlgiks ja praegu töötan Tallinna Heleni Koolis kuulmispuudega lastega. Uskusin, et mul on kogemustepagasit ja vajalikke kontakte, mida teistele jagada.

​

Minu ootus oli, et päriselt ka saaks midagi ära teha, et viipekeel kuuljatele lastele lähemale tuua. Lapsed on kõigele uuele palju avatumad kui täiskasvanud.

​

Mina olin valmis suhtlema kurtide kogukonnaga. Aitasin koostada viipekeelse lühivideo teksti, et küsitleda fookusgruppi. Võtsin ühendust viipekeele seltsiga, kes olid meeleldi nõus meiega koostööd tegema. Viimaseks leidsin meile kutselise tõlgi, kes tõlgiks avamisprotsessi.

​

Grupp oli algusest peale väga entusiastlik ja tore. Minu arvates meil kõik sujus ja oli tunda tõelist meeskonnatööd. Me kõik panustasime sellesse projekti, kes kevadel rohkem, kes sügisel.

​

Mina õppisin kõige rohkem meeskonnas töötamist ja teistega arvestamist. Üheks võiduks võib pidada uusi tutvusi. Teisaks aga suurim võit on meie töö tulemus Haabersti linnaosas.

 

Kokkuvõttes ma olen rahul ja ilmselt on teised liikmed samuti, sest meie eesmärk sai täidetud. Tulevikus võiks veel mänguväljakuid täituda nende tahvlitega.