Maailmas on palju erinevaid puudeid, kuid kuulmispuue on enamlevinud. Eestis on 100 000 – 150 000 inimest, kellel esineb kuulmislangus. Kõik nad muidugi ei oska viipekeelt ega ole täiskurdid, kuid Eesti vaegkuuljate liidu andmetel on umbes 1500 inimest, kes peavad end kurdiks ja kes suhtlevad viipekeeles. (Poldre, 2018)

​

Tänapäeva ühiskonnas ei pruugi kuulmise langus või selle kaotamine tänu meditsiinilistele võimalustele veel tähendada isiklikku tragöödiat. Olemasolevad abivahendid, nagu kuuldeaparaat või sisekõrvaimplantaat, peaksid võimaldama kuulmiskahjustusega inimesele täisväärtusliku elu. Kahjuks aga erinevad avalikud või ametiasutused ei arvesta kuulmispuudega inimeste erivajadustega, st puuduvad kuulmisaparaatide toimekaks kasutamiseks vajalikud mikrofonisüsteemid ja viiplemismärgid, asjaajamistel kasutatakse sageli tõlgi abi. Samuti ei oska kuuljad inimesed  sageli kuulmispuudega inimeste vajadusi arvestada, näiteks keeravad suhtlemise ajal pea mujale, mis ei võimalda kuulmispuudega inimesel suult lugeda.

Enamus kurte lapsi sünnib kuuljatele vanematele. Lapsevanemad küll soovivad viipekeelt õppida, kuid palju võimalusi selleks paraku pole. Viipekeele kursused toimuvad harva ja projektipõhiselt. Küll aga võib viipekeele oskamatus tekitada raskusi lapsega kontakti saamisel. (Vapper, 2017).

​

Selle projekti näol on tegemist ühiskondlikult olulise sammuga, mille eesmärgiks on suurendada teadlikkust ning tuua üksteisele lähemale kuuljate, kurtide ja vaegkuuljate maailmad. Lapsed on avatud ja uudishimulikud kõige uue suhtes ehk viipekeele tutvustamine varases eas aitab lastel kasvada teadmisega, et erinevused eakaaslastega pole suhtlemisel takistuseks, mistõttu usume, et mänguväljak on hea koht lõimimise alustamiseks (Poldre, 2018). Projekti käigus planeeriti püstitada ühele Tallinna mänguväljakule tahvel viipekeelsete märkidega, et tekitada kuuljates lastes huvi eesti viipekeele vastu, võimaldades juba mänguväljakul viipeid õppida ja kasutada. Tahvel kaasab ka kuulmispuudega lapsi, andes mõlemale osapoolele rohkem julgust üksteisega suhelda. Samuti saavad vanemad oma kuulmispuudega lastega suhelda tahvli abil. Tallinnas on 2020. aasta seisuga üle 100 kuulmispuudega lapse.

​

Ülesed ülesanded panime teemavaldkondade järgi paika kohe alguses. Kohtumiste protokollimise võttis enda peale Alice Nurmela, lisaks suhtlemise meediaga. Lauri Käo tegeles firmade otsimisega, kes tahvli valmistaks ning ka paigaldaks. Grete Raudsepp ja Marju Telliskivi suhtlesid viipekeelsete ning kurtide ühenduste ja kogukondadega. Reelika Koit suhtles meediaga ning Mouna Salami ülesandeks oli kommunikatsioon linnaosavalitsusega.

 

Tahvli valmistamisel lähtusime teaduslikest allikatest ning suhtlesime kurtide ja vaegkuuljate kogukondadega. Korraldasime küsitluse, mille käigus selgus, et viiped tahvlil võiksid olla näiteks „Tere“, „Head aega“, „Tule mängima“ , eelistatumaks värvikombinatsiooniks osutus must ja kollane.

Tahvel paigaldati 18.11.2021 ja ametlik avamine toimus 02.12.2021. Avamisel osalenud Heleni Kooli lapsed tõid välja, et see on lahe ja äge, sest nüüd nad saavad kuulajaid sõpru juurde.

​

Sellised tahvlid võiksidki olla osa kõikidest mänguplatsidest, sest tänavapildis või avalikes kohtades ei ole neid meie andmetel näha. Kuulmine on kuuljatele sama elementaarne kui hingamine, mida ei pane tähele ja mis toimub automaatselt, sama elementaarne võiks olla viiplemismärgid tavapärastes kohtades nagu loomaaias, seikulsparkides, keskustes jne.